Jõgevahe Pere sünd

1988.aasta tuhkapäeval, 16.veebruaril oli Jõgeva Rajooni Kultuurimajas suur rahvuslik pidu – Talutareõhtu Kukerpillidega. Sellest võttis osa taidlejaid üle kogu Jõgeva rajooni – Palalt Eskuni, kokku üle 300 inimese.

Kultuurimaja fuajee oli sisse seatud talutoana. Siin oli vana talumööblit, tarbeasju, tööriistu, käsitöid. Põrandal triibulised kaltsuvaibad. Suur saal oli aga kui vana rehetuba. Lae all jooksid kotiriidest kangad, seinaääres ristjalgadega puust talulauad ja pingid. Keset saali oli suur põhukuhi, mis õhtu käigus korduvalt laiali tantsiti ja siis jälle kokku pühiti. Tolm tahtis vahepeal hinge matta, aga sellest ei hoolinud keegi. Oli teine rahvuslik ärkamisaeg, suur ühtekuuluvustunne. Käest kinni vihuti Kukerpillide pilli järgi tantsu kasvõi nõrkemiseni, silmad säramas.

Peale Kukerpillide olid külas veel 4 tantsuansambli Kuljus tantsupaari ja grupp Viljandi Kultuurikolledži tudengeid, kelle hulka kuulus ka kultuurimaja töötaja Kersti Karro. Et sel päeval lõppes ka jänese aasta ja algas draakoniaasta, siis üks Kuljuse paaridest esitas koos Kukerpillidega jäneseaasta mälestuseks marulise Jänesepolka. Tudengid esitasid luulekava “Allikal”.

Talutare õhtu korraldajaks ja õhtujuhiks oli Jõgevahe Pere. Sellel õhtul kõlas see nimi esimest korda avalikkuse ees. Jõgevahe on legendi järgi Jõgeva küla vana nimi. Pere aga sümboliseeris oma juurte jälgede otsimist Jõgeva igipõlisest kodust.

Me oleme ikka needsamad eestlased, kes siin Pedja kaldal kunagi elasid, toimetasid, laulu- ja tantsu lõid – seda tahtsime selle õhtuga ütelda. Seda sümboliseeris nimi JÕGEVAHE PERE.

Jõgevahe pere asutajateks olid Jõgeva kultuuritöötajad

Airi Rütter – Jõgeva KEK-i taidlusmetoodik

Maie Puusepp – Jõgeva Rajooni Kultuurimaja metoodik

Madis Kaarde – Jõgeva Rajooni Kultuurimaja direktor

Ene Pärna – Jõgeva Rajooni Kultuurimaja instruktor

Taivo Kleinert – Jõgeva Sordiaretusjaama klubi juhataja

Diana Kadaja – Jõgeva EPT klubi juhataja

Andi Einaste – Jõgeva 2. Keskkooli võimlemisõpetaja, rahvatantsujuht

Martin Liiva – õhtujuht ja pulmaisa Palamuselt

 

Airi oli Jõgevahe pere ema ja Martin oli isa. Et pere oleks täiuslik, võeti perre ka 3 nooremat last. Need olid Airi tantsulapsed KEK-i rühmast:

Margus Kirss, Ahti Ilves, Jana Alandi.

Sellises koosseisus astuti sel õhtul mitu korda rahva ette ja püüti viia osavõtjad sajanditagusesse või veelgi kaugemasse aega vanas Jõgevahe külas. See läks osavõtjaile hinge ja jäi hinge tegijaile endale ka.

Juba kahe kuu pärast, aprillis 1988, saadi hakkama teise rahvusliku õhtuga, mis kandis nime Jürikuu klunkar ja toimus ikka samas Jõgeva Rajooni Kultuurimajas.

Jõgevahe Pere oli võtnud eesmärgiks tõestada, et Jõgeva linn pole tekkinud tühjale kohale ja tuletada inimestele meelde, kuidas vanasti siinkandis elati, tööd tehti ja pidu peeti.

Jürikuu klunkariga tutvustati vanu lihavõttepühade kombeid. Mitte kiriklikke, vaid vanu rahvalikke kevadpühi. Selleks oli Jõgevahe Pere valmistanud ette spetsiaalse folkloorikava vanadest Jõgeva kandi lauludest, uskumustest, kommetest. Perepoeg Madis oli kultuurimaja lavale ehitanud suure külakiige. Peretütred olid värvinud mune ja ajanud lehte kaseoksi. Jõgevahe Pere oli täienenud peretütar Kersti Karroga.

Kultuurimaja saal oli jällegi rahvast täis. Õhtu külaliseks oli folklorist Kristjan Torop, kelle juhtimisel tuletati meelde vanu simmanitantse. Õhtu lõppedes ütles Kristjan Torop, et tal oli tunne, nagu oleks ta sattunud ehtsale külapeole aastal 1888. Oma õpilase Airi Rütteri kohta ütles Kristjan, et tema arvates on Airi kõige eestiaegsem Eesti kultuuritöötaja.

Sel õhtul käis Jõgevahe pere välja lubaduse, et suvel, heinamaarjapäeval, toimub Kuremaal vana Vaiga muinaskihelkonna folklooripidu.

Mis sai edasi...